Kliiniline farmaatsia – veel üks karjääritee proviisoritele

Gerda Nelis lõpetas 2014. aastal Saaremaa Ühisgümnaasiumi ja asus pärast seda Tartu Ülikoolis geenitehnoloogiat õppima. Sealt sai särasilmne ja uudishimulik neiu laiapõhjalised alusteadmised loodusteaduste vallas ning soovis seejärel omandada eriala, millel oleks kindel praktiline väljund. Teda hakkas huvitama farmaatsia ja ta jätkas proviisoriõppes. Seal oli Gerda jaoks kõik olemas – õppida sai meditsiini, mis talle väga meeldib, samuti tagab meditsiiniharidus töökoha kogu eluks. Sel sügissemestril alustas Gerda õpinguid Tartu Ülikoolis kliinilise farmaatsia magistriõppes.

Õigel hetkel õiges kohas

„Juba proviisoriõppe ajal olin kuulnud kliinilisest farmaatsiast. Tundsin selle vastu huvi, kuid tol ajal sai kliiniliseks proviisoriks õppida vaid välismaal. Enamik meie kliinilisi proviisoreid ongi õppinud hoopis Inglismaal. Umbes sel ajal oli Brexit ja mulle tundus Inglismaale õppima minek liiga keeruline,“ kirjeldab Gerda.

Pärast seda, kui ta proviisoriõpingud lõpetas, avati Tartu Ülikoolis kliinilise farmaatsia magistriõppekava. Gerda teadis kohe, et see on midagi tema jaoks. Kliinilise farmaatsia õpe kestab poolteist kuni kaks aastat olenevalt sellest, kui kiiresti üliõpilane ise on valmis lõpetama.

„Kui proviisoriõppe eesmärk on koolitada inimesi tootma ravimeid ja töötama laboris või apteegis, siis kliinilises farmaatsias lähenetakse valdkonnale minu meelest süvitsi. See annab laiemad meditsiiniteadmised. Kui ma proviisoriõppe lõpetasin, tundsin, et tean väga palju ravimitest, aga teadmised igasugu füsioloogiliste protsesside ja haiguste kohta olid pigem pinnapealsed,“ kirjeldab Gerda.

Isiklikum lähenemine

Õppinud alles lühikest aega, teab Gerda juba praegu palju paremini, miks inimestel mingid haigused tekivad, ja oskab tänu sellele ka tõhusamalt nende ravi hinnata. „Kliinilise farmaatsia õpe annab mulle oskuse läheneda inimesele personaalselt. Tegelikult ei sobi üks ravim kõigile, on väga palju nüansse, mida on vaja hinnata ja arvestada. See ongi personaalmeditsiin. Ei ole nii, et õpid mingid tegevusplaanid ära ja saad neid kasutada,“ arutleb ta. Asja teebki Gerda jaoks põnevaks see, et iga juhtum on täiesti erinev.

„Väga ägeda koduse ülesandena pidime töötama välja kliinilise farmaatsia teenuse hooldekodule. Sain aru, kui suured võimalused sellel erialal on – see pakub päriselt praktilist väärtust. Selle ülesande juures lõi mul peas pirnike põlema, et ahaa, seda eriala osates saan teha ka niisuguseid asju,“ meenutab proviisor.

Ingliskeelne õpe ühendab

Kliinilise farmaatsia õpe on inglise keeles. Gerdal oli seda eriala õppima minnes gümnaasiumi lõpetamisest juba kümme aastat möödas. Regulaarset inglise keele harjutamist, iseäranis kõnelemist polnud ammu ette tulnud. „Inglise keelt on meie ümber ju väga palju – sotsiaalmeedia, filmid, raamatud. Kirjutamine ja lugemine on minu jaoks loomulik osa igapäevaelust. Peavalu tekitas aga just suuline eneseväljendus. Esialgu oli tõesti raske, kuid juba paari nädalaga läks lihtsamaks,“ tunnistab Gerda. Ta sai aru, et samasugune ebakindlus valdab õppe alguses paljusid ja ta pole oma murega üksi. „Praktikaga läheb keeleoskus paremaks, palju tuleb meelde ja ebakindlus hajub. Kindlasti ei tasu selle hirmu pärast õppima tuleku mõtet maha matta,“ usub ta.

„Meie kursusel on ka välisüliõpilasi. Neilt saame teada, kuidas farmaatsiavaldkonnas mujal maailmas asjad käivad. Ingliskeelne on ka meie erialakirjandus – loeme, kirjutame, teeme kõik kodutööd inglise keeles. See annab meile mingis mõttes eelise. Nii on lihtsam kaasa rääkida ja olla ühel hetkel osa farmaatsiavaldkonna spetsialiste ühendavast kogukonnast,“ kirjeldab Gerda rõõmsalt.

Paindlikkus ja tipptasemel õppejõud

Gerda õppejõud on oma eriala täielikud entusiastid, kelle kohta jätkub noorel proviisoril vaid sooje sõnu. „Meid õpetavad oma ala tipud Euroopa eri riikidest. Tänu sellele on õpe hoopis sisukam, sest Eestis ei olekski palju inimesi, kes meid sellises mahus suudaksid õpetada. Arvan neist ülivõrdes hästi,“ kiidab ta. Gerda sõnul on nende õppejõud oma erialast siiani elevil, tahavad õpetada ja asjaga tegeleda. „Nad tegutsevad selle nimel, et valdkond Eestis areneks, laieneks ja et kliinilisi proviisoreid oleks rohkem. Kui ma ei eksi, on neid Eestis praegu alla kümne,“ kirjeldab Gerda.

Kuna kliinilise farmaatsia õpe toimub täielikult veebis, on õppuritel võimalik oma aega tõhusalt planeerida. „Kindel on see, et igal kolmapäeval tuleb osaleda seminaril ja igal nädalal on meil kodune ülesanne, mille tähtaeg on paigas. Muus osas on õpe väga paindlik ja saan ise otsustada, millal materjale loen või loenguid vaatan. Sellise korralduse miinus on tehnilised probleemid – näiteks on juhtunud, et kellelgi kaob internet ära,“ ütleb Gerda muiates. Ta lisab, et ka iganädalasel seminaril saab ta tegelikult osaleda kõikjalt. Näiteks võttis ta ühel nädalal seminarist osa Itaalias, sellest järgmisel aga Hollandis olles.

Veel üks karjääritee

Gerda usub, et kliinilist farmaatsiat võiks õppima tulla iga proviisor, kes tahab süvitsi ja rohujuure tasandil oma valdkonda mõista ja meditsiinilist poolt lisaks õppida. „Õpe annab palju juurde neile, kes tunnevad, et senises apteegitöös ei ole olnud aega inimest rahulikult nõustada. Usun, et ravimite kasutamise hindamise teenust, kus proviisor vaatab patsiendi ravimid põhjalikult üle, võiks hakata osutama kliiniline proviisor. Kliinilise farmaatsia õppimine annab ühe karjääritee juurde,“ arvab Gerda.

Õpingute kõrvalt töötab ta praegu apteegis täiskohaga proviisorina. „Nii paljut õpitust on võimalik juba praktikas kasutada. Tunnen, et saan minna süvitsi ja aidata inimesi paremini kui varem.“

Kolm soovitust neile, kes tulevad kliinilist farmaatsiat õppima